Mesi annab palju energiat ja on kergesti omastatav, sisaldab hulgaliselt bioaktiivseid ühendeid ning rikkalikus valikus mikroelemente, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi assistent Kaie Martverk.
Botaanilise päritolu järgi jaotatakse mesi kaheks: õiemesi ja lehemesi.
Õiemesi on valminud erinevate taimede (polüfloorne) või põhiliselt ühe taimeliigi (monofloorne) nektarist.
Lehemeeks nimetatakse mett, mida mesilased saavad puude ja põõsaste lehtedele kogunenud lehetäide ja teiste putukate magusatest eritistest või nn mesikastest, mis võib erituda nii leht- kui okaspuudelt.
Mee koostis ja omadused sõltuvad eelkõige korjemaast, kuid mesi saavutab lõpliku koostise alles küpsemisprotsessis ja seda mõjutavad ilmastik, mesilaste tõug ja pere tugevus ning loomulikult mee töötlemine.
Mee värvus võib varieeruda peaaegu värvitust kuni tume- või mustjaspruunini, olenevalt esmajoones taimsest päritolust. Samavõrd erinevad võivad olla ka mee maitse ja aroom.
Mis sisaldub mees
Mesi sisaldab keskmiselt 75% süsivesikuid, millest omakorda 85−90% moodustavad fruktoos ja glükoos. Viimaste suhtest sõltub mee kristalliseerumine. Palju fruktoosi sisaldav mesi püsib kaua vedelana (näiteks paakspuu mesi, veidi sültja konsistentsiga kanarbikumesi), glükoosirikas mesi kristalliseerub aga väga kiiresti (näiteks rapsimesi). Sahharoosisisaldus iseloomustab mee küpsust − nektaris olev sahharoos laguneb mee küpsemisprotsessis ensüüm invertaasi toimel glükoosiks ja fruktoosiks.
Mee niiskusesisaldus on tavaliselt 16−20%, kuid kuiva suve korral võib olla ka madalam. Kui vett on üle 20% ja ka temperatuur seda soosib, võib mesi minna käärima.
Mineraalainete sisaldus mees on keskmiselt 0,2−0,3%, kuid lehemees võib ulatuda 1%-ni. Tumedas mees on mineraalaineid rohkem kui heledas. Kõige enam leidub kaaliumi, rauda, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi ja võrreldes teiste taimsete või loomsete toiduainetega on mees palju mikroelemente.
Vitamiine leidub mees suhteliselt vähe ja nende hulk sõltub mees oleva õietolmu kogusest. Põhilised on veeslahustuvad vitamiinid, kõige enam on C-vitamiini (~2 mg/100 g).
Mesi sisaldab üle 400 komponendi, nende seas on ühendeid, mis annavad meele bioloogilise aktiivsuse – asendamatuid aminohapped, orgaanilised happed, antibiootilised ained jne. Mees leidub kuni 5,6% ensüüme ehk fermente – need on valgud, mida inimorganism vajab ainevahetusprotsesside vallandamiseks ja kiirendamiseks. Mees leiduvatest ensüümidest on tähtsamad diastaas ja invertaas.
Meele annavad eriomadused veel paarsada ühendit, mida on väga väikestes kogustes ja mida kõiki veel ei teatagi. Nende kooslus erinevates metes varieerub olenevalt taimsest päritolust, mesilase poolt lisatavatest ühenditest ja väga paljudest muudest teguritest.
Vaata mee täpset toitainelist koostist siit tabelist.
Foto: Shutterstock
