• Keskmine töömesilane toodab oma elu jooksul umbes 1/12 teelusikatäit mett.
  • Mesilane on ainus putukas, kes toodab toitu, mida söövad ka inimesed
  • Mesilase tiivad liiguvad erakordselt kiiresti, tehes umbes 230 lööki sekundis – see tekitabki mesilastele iseloomulikku suminat. Mesilane võib lennata 10 kilomeetrit järjest ja 24 kilomeetrit tunnis.
  • Mesilasel on 170 lõhnaretseptorit (see on võrreldav näiteks 50kordse koera lõhnatundlikkusega) äädikakärbsel on 62, sääsel 79 lõhnaretseptorit.
  • Mesilased on Maal elanud umbes 30 miljonit aastat.
  • Mett leidus 2000 aasta vanustes Egiptuse püramiidides, see mesi oli endiselt täiesti söödav.
  • Et saada pool kilo mett, peavad 556 mesilast külastama kahte miljonit lilleõit.
  • Mesilased suhtlevad üksteisega kahel viisil: nad kasutavad lõhna eritavaid feromoone, et edastada sõnumit teistele mesilastele. Et juhatada teisi mesilasi õiteni, kasutavad mesilased ka spetsiaalset tantsu.
  • Mesilastel on kaht liiki silmad: kaks liitsilma on moodustunud tuhandetest läätsedest, lisaks on mesilase pea tagaküljel kolm lihtsilma.
  • Mesilaspere võib tarvitada nädalas kuni 10 liitrit vett.
  • Et saada kilogramm mett, töötavad 500 mesilast 4 nädalat ja läbivad teekonna, mis on võrreldav 3 tiiruga ümber maakera.
  • Mesilasperes on keskmiselt 50 000 töömesilast. 20 000 neist on emased töömesilased, kes koguvad mett. Väga tugevates peredes võib olla ka üle 100 000 mesilase.
  • Igas mesilasperes on 1 mesilasema. Ta on mesilasperes ainus, kes muneb. Kõige aktiivsem on mesilasema suvekuudel, mil mesilaspere peab olema kõige tugevam, ja muneb siis 2000-3000 muna ööpäevas ehk ühe muna iga 43 sekundi tagant.
  • Et toota kilogramm mesilasvaha, peavad mesilased sööma 7 kilo nektarit.
  • Töömesilased toituvad õietolmust ja nektarist ning elavad kuus nädalat. Mesilasema toitub mesilasema toitepiimast ja elab kuni kuus aastat.
  • 1 kilogrammis õietolmus sisaldub keskmiselt sama palju valku kui 7 kilogrammis veiselihas.
  • Mesilase aju on kõigest seesamiseemne suurune. Mesilastel on aga suurepärane võime teha keerukaid kalkulatsioone, arvestades oma lennuteekondi ja korjeefektiivsust.

Foto: Andres Tamla