Mesi on eriline toit: mineraalainete ja vitamiinidega rikastatud suhkrute segu otse loodusest. Tänu rikkalikele bioaktviisetele ainetele omistatakse meele ohtralt tervist toetavaid omadusi.
Mett on kasutatud paljudes kultuurides mitu tuhat aastat. “Juba Vana-Egiptuse koolides teati, et need, kes söövad mett, on kehaliselt ja vaimselt paremini arenenud, andekamad ja julgemad,” ütleb ravimtaimede tundja Irje Karjus. “Mett on peetud küll taevatähtede mahlaks, küll maa peale langenud jumalate nektariks, mida on eriti rikkalikult siis, kui paistab vikerkaar,” tutvustab Irje Karjus. Mesi on rahvameditsiini osa pea kõigis maailma nurkades ning mett uuritakse ka teaduslikult.
Mesi on nii populaarne ka seetõttu, et seda on nii lihtne kasutada: rikkaliku maitsega magusat mett võib süüa lusikaga otse purgist, segada toitudesse ja jookidesse suhkru asemel või panna (ravim)taimetee hulka. Mett omastab inimorganism kergesti, tänu sellele on mesi eriti hea sportlastele ja neile, kes töötavad suure koormusega, aga ka lastele ja eakatele.
Mee rikkalik koostis
Mesi on suhkrute ja mineraalainete segu, põhisuhkrud mees on fruktoos ja glükoos, nende osakaal sõltub taimeliigist, millelt mesi kogutud on. Lisaks on mees ensüüme, vitamiine, aminohappeid, alkaloide, fütontsiide, eeterlikke õlisid. Mett teevad mesilased enda kogutud taimede õite nektarist, seda piltlikult öeldes oma ensüümide abil “läbi nämmutades”.
Mees sisaldub ka õietolmu. “Et toota 1 kg mett, peaksid mesilased külastama nelja miljonit lilleõit,” selgitab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogiakeskuse teadur Liisa Puusepp. Ühes teelusikatäies eestimaises mees leidub 50 000 õietolmutera.
“Õietolmuterad annavad meele head omadused ja väärtuse, sest õietolmus sisalduvad mitmed valgud, mineraalained, antibakteriaalsed ühendid ja vitamiinid. Keskmiselt on grammis Eesti mees 10 000 tolmutera,” selgitab Liisa Puusepp ja lisab, et taimede õietolmuproduktsioonid on erinevad − näiteks pärn annab mitu korda vähem tolmuteri kui paju ning seetõttu satub ka mee sisse vähem pärna tolmuteri. “Eesti mesilaste korjealad on väga mitmekesised ja sellest tuleneb ka rikkus mee sees. Eestimaine mesi sisaldab väga paljude taimeliikide õietolmuteri, mis annavadki meele väärtuslikud omadused. Ma arvan, et Eesti mesi on väga hea!” kinnitab Liisa Puusepp.
Mesi toiduna
Tallinna Ülikooli terviseteaduste lektor Saima Kuu selgitab, et ehkki mesi on mitmeti kasulik, tasub süües meeles hoida ka seda, et mesi on eelkõige ikkagi suhkur ehk siis maiustus. “80% mee koostisest on kiiresti imenduvad süsivesikud, kas glükoos või fruktoos, vähesel määral sisaldab mesi ka sahharoosi. Need süsivesikud on head selle poolest, et annavad verre kiiresti toitaineid, mida saab energiaks ära kasutada. Eelkõige on need vajalikud ajule ning lihastele aktiivseks tegevuseks.”
Ent tasub ka teada, et kiiresti imenduvad süsivesikud tõstavad veresuhkru taset kiiresti ja sellega võivad kaasneda meeleolu kõikumised. “Kui veresuhkru tase tõuseb, on meil hea olla, kuid kiirele tõusule järgneb ka kiire langus, mis võib endaga kaasa tuua meeleolu languse, nukra tuju ja vajaduse järgmise suhkrukoguse ehk millegi hea järele, mis meeleolu parandaks.” Seetõttu ei ole soovitatav süüa mett üksiku toiduna eraldi − kiiret veresuhkru tõusu takistab kiudainete ja valgu olemasolu toidus. “Mett võiks süüa näiteks koos täisteraleiva või koos aedviljadega,” soovitab Saima Kuu.
Miks peetakse aga mett tervisele kasulikumaks kui tavalist lauasuhkrut? “Mesi sisaldab lisaks eelnimetatud süsivesikutele ka mineraalaineid ning vähesel määral vitamiine, mis toetavad organismi ainevahetuse toimimist,” ütleb Saima Kuu ja toob mõned otseselt tervist toetavad näited.” Mees on üsna arvestatavas koguses kaaliumi, mis on hea südamele. Samuti sisaldab mesi fosforit, mida läheb vaja energia tootmiseks. Mesi sisaldab ka kroomi ning B-grupi vitamiine, mis aitavad kaasa normaalsele rasvade, valkude ja süsivesikute ainevahetusele. Peale nende mikrotoitainete on mees veel mitmeid teisi vitamiine ja mineraalaineid, mis aitavad kaasa inimrakkude tegevusele ja seeläbi kogu organismi toimimisele.”
See, kui palju me päevas mett süüa võiksime, sõltub aga ülejäänud toidust ja selle suhkrusisaldusest ning inimese vanusest, soost, füüsilisest aktiivsusest ja tervislikust seisundist. “Tavalisest päeva jooksul vajaminevast energiakogusest ei tohiks kiiresti imenduvad süsivesikud moodustada üle 5–7%. Rusikareegel on selline, et kui me midagi muud magusat ega magustatut päeva jooksul ei tarbi, siis mee optimaalne kogus on kolm teelusikatäit päevas,” soovitab Saima Kuu.
Palju kasu meest
Mee häid omadusi võib ära kasutada väga mitmel moel.
Maitsev ja kasulik magustaja. Mesi on asendamatu magustaja, mida võib kasutada lauasuhkru asemel paljudes toitudes ja jookides. Mesi sisaldab 69% glükoosi ja fruktoosi, mis on tervisele kasulikum kui valge suhkur. Teelusikatäis mett sisaldab 64 kalorit.
Tõhus energiasüst. Mesi aitab taastada jõudu pärast suuri vaimseid või füüsilisi pingutusi. Mesi aitab taastada lihaste energiat ja glükogeeni taset pärast trenni. Mees leiduvad lihtsuhkrud on kergesti omastatavad ja annavad mee söömise järel organismile kiiresti vabanevat lisaenergiat. Seepärast ongi mesi eriti kasulik õppuritele eksamite ajal ning sportlastele võistluste ja treeningute ajal, kuid mõjub kosutavalt ka haigusest kurnatud inimesele. Mesi aitab ka stressi maandada ja uinuda.
Vitamiinide ja mineraalainete allikas. Mesi sisaldab rohkelt inimese organismile kasulikke aineid, sh C-, B1–, B2-, B3-, K- ja A-vitamiini, mineraalainetest näiteks kaltsiumi, rauda, magneesiumi, seleeni, naatriumi, kaaliumi, fosforit, aminohappeid, vett, valku, ensüüme ja bioaktiivseid aineid.
Tänu antioksüdantsele toimele aitab mesi aeglustada ka vananemist. Mees sisalduvad antioksüdandid on tõhusad vabade radikaalide eemaldajad kehas. Selle tulemusena saab turgutust ka immuunsüsteem.
Meel on antibakteriaalsed ja steriliseerivad omadused. Rahvameditsiinis kasutatakse mett nii sees- kui ka välispidiselt väga paljude haiguste puhul.
Abiks nahahoolduses ja haavahoolduses. Mee antibakteriaalne toime aitab hoolitseda haavade ja põletuste eest ning alandada ka paistetust ja hävitada kahjulikke baktereid. Mee erinevaid kasutusvõimalusi haavahoolduses ja meditsiinis laiemalt teadlased veel uurivad.
Mesi on ka hea säilitaja. Meel on hallitusseente arengut ja baktereid tappev toime, mett kasutatakse näiteks puuviljade ja marjade konserveerimisel ning ka marinaadides.
Mee kasulikud omadused sõltuvad suures osas ka mee kvaliteedist, seepärast on väga oluline tarvitada just head ja kvaliteetset mett.
Tekst: Maret Einmann
Foto: Shutterstock
