Mesilased võivad lisaks sellele, et annavad kasulikku ja maitsvat mett ning teisi mesindussaadusi, olla ka tervendavad tegelased. Kuidas, selgitab apteeker ja hobimesinik Astrid Oolberg.
Tervendavatel eesmärkidel kasutatakse nii mesilaste suminat kui ka nõelamist. Mõlemad liigituvad aga alternatiivravi alla.
Mesilaste sumina mõju inimorganismile on uuritud üsna palju. Leitakse, et mesitaru juures kostev mesilaste sumin mõjub lõõgastavalt ja rahustavalt. Maailmas on kohti, kus seda püütakse ära kasutada. Astrid Oolberg kirjeldab Saksamaal ja Venemaal kasutuses olevaid mesilasmajakesi, kus saab lavatsil pikutada ja lasta majakese alt kostval suminal mõjuda ja enesetundel paraneda. “On välja toodud, et 30 minutit pikutamist lavatsil suurendab energiat viis korda,” ütleb Astrid Oolberg.
Mesilasmürk ergutab organismis naha elastsusele vajaliku kollageeni ja elastiini tootmist, andes nahale nii nooruslikkust ja vitaalsust.
Rohkem tuntud on aga tervendamine mesilasmürgiga nõelamise teel ehk apiteraapia, mille nimetus tuleneb sõnadest apis (’mesilane’) ja teraapia (’ravi’). Astrid Oolberg on uurinud apiteraapiat põhjalikult, osalenud rahvusvahelistel konverentsidel, kuulanud palju apiteraapia loenguid ning neid ka ise pidanud.
Olla ilus ja terve
“Kuuldavasti ravib end mesilasmürgiga ka Briti kuninglik perekond – nõelamisprotseduure kui nooruslikkuse ja ilu allikat on kasutanud Kate Middleton,” teab Astrid Oolberg. Ta selgitab, et mesilasmürk ergutab organismis naha elastsusele vajaliku kollageeni ja elastiini tootmist, andes nii nahale nooruslikkust ja vitaalsust. Naised tahavad ju olla ilusad ja mehed tugevad,” lisab Astrid, naeratus näol. “Mesilasmürki kasutavad ka ilutööstused kosmeetikatoodetes. Samuti on apteegilettidel käsimüügiravimina saadaval näiteks mesilasmürgiga kreem liigese- ja lihasvalude korral kasutamiseks, mis leevendab põletikku ja vähendab valu,” teab apteekrina töötav Astrid.
Ka Astrid ise läheb paar korda nädalas mesitaru juurde, võtab mesilinnul kratist kinni, asetab pehmele ja samas vähem tundlikule alale kehal, näiteks reiele või tuharale, ja laseb end nõelata. “Et oleks vitaalsust ja nooruslikkust, aga ka sellepärast, et organism paneks talvisele hooajale paremini vastu. Räägitakse, et mesinikel ei ole põletikulisi haigusi,” lisab hobimesinikust Astrid kelmikalt.
Kui esimene kevadine mesilane nõelab, läheb pistekoht paiste ja nahk punetab. Kui inimene on terve ja pole ka mesilasmürgi suhtes ülitundlik, annab ärritus mõne aja pärast järele. Mis toimub sel ajal kehas? Astrid Oolbergi selgitusel laiendab mesilasmürk veresooni ja muudab vere veidi vedelamaks. “Mesilasmürk ergutab neerupealiseid tootma hormooni kortisooni, mis leevendab põletikulisi reaktsioone ja ergutab rakke tegutsema, et mürki organismist välja tuua. Mesilasmürk aktiveerib lisaks vereringesüsteemile ka lümfisüsteemi,” ütleb Astrid Oolberg. Mesilasmürk alandab aga ka vererõhku ning kui mesilastelt saadakse korraga palju nõelata, võib järsk vererõhulangus muutuda inimesele ohtlikuks.
Astrid selgitab, et mesilasmürgi soodsat mõju on uuritud mitme haiguse puhul. Uuritud on näiteks mesilasmürgi ja mesilase nõelamise toimet kesknärvisüsteemi haiguse Sclerosis Multiplexi ning ka astma puhul. Mesilastega nõelamist on Astridi sõnul kasutatud ka traumade ja haavade korral, kuna mesilasmürk parandab verevarustust ja aitab seega paranemisele kaasa. Uuritud on ka mesilasmürgi toimet viiruste, näiteks herpesviiruse ja HI-viiruse korral.
Ettevaatust!
Mesilase nõelamist peavad kindlasti vältima inimesed, kes on mesilasmürgi suhtes allergilised. Et mesilased võivad nõelata aga ootamatult, siis oleks allergikutel tark endaga kaasas kanda adrenaliinisüstalt, näiteks Epipeni.
Kuna mesilasmürgi laguproduktid viiakse organismist välja neerude kaudu, peavad neeruhaiged suhtuma mesilase nõelamisse erilise ettevaatusega.
Tekst: Maret Einmann
Foto: Shutterstock
