Kuidas aitab õietolmuanalüüs hinnata, missuguseid taimi on mesilased mee valmistamiseks külastanud, selgitab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia keskuse teadur Liisa Puusepp.
Õietolmuanalüüse ei hakatud esmalt kasutama sugugi mitte mee, vaid hoopis taimkatte uurimiseks. Kuna õietolmuterad on liigispetsiifilise kuju, suuruse ja pinnamustriga ning need säilivad väga hästi järvesetetes, siis neid mikroskoobi abil määrates saame võimaluse heita pilku aasatatuhandete taguse aja taimkattele.
Õietolmuterakeste uurimine mees aga võimaldab kindlaks teha mee floristilise ja geograafilise päritolu. Näiteks Tallinna Ülikoolis saigi mee õietolmusisalduse uurimine alguse palvest selgitada mee päritolu – analüüs aitas tuvastada, kas tegu oli eestimaise või mõne muu maa meega. Õietolmuanalüüs näitas tookord, et mesi sisaldas nii maisi kui päevalille õietolmuteri.
Õietolm ja nektar
Sageli soovivad mesinikud teada saada, missugustelt taimedelt on mesilased mee valmistamiseks nektarit korjanud. Siis tulebki appi õietolmuanalüüs, sest koos nektariga satub mee hulka ka taime õietolmu.
Liisa Puusepp on analüüsinud alates 2000. aastast ligikaudu 500 meeproovi ja tuvastanud eri taimede õietolmuterakesi mees. Teadlane selgitab, et mee puhul on üks oluline näitaja ka õietolmuterade hulk ühes grammis mees. “Õietolmuterad annavad meele väärtuse ja head omadused, sest õietolmus sisalduvad mineraalained ja vitamiinid. Seetõttu − mida rohkem õietolmu mees on, seda uhkem! Mõned meetootjad lisavadki meele ka õietolmuterasid, aga siis on tegemist juba teise tootega.”
Õietolmuanalüüsiks puhastatakse meeproov laboris erinevate kemikaalidega, et vabaneda suhkrutest. “Kui puhastada ainult sooja veega, jäävad suhkrukristallid alles ja segavad mikroskoobiga vaatamist,” selgitab Liisa Puusepp. “Mikroskoobi 400kordse suurenduse abil on kõik õietolmuterad küll selgesti eristatavad, määramine toimub nii õietolmutera väliskuju, pinna struktuuri kui ka suuruse põhjal. Täpsus on siin väga oluline.”
Õietolmuterade määramisel võtab Liisa appi ka erinevad määrajad ning püsipreparaadid, mille ökoloogiakeskuse teadurid on ise koostanud. Õietolmuanalüüsi on sellisel kujul tehtud aga viimased 100 aastat, ehkki laboritingimused proovide ettevalmistamiseks ja ka mikroskoobid on läinud paremaks.
Liisa Puusepp selgitab, et kui mee sees sisaldub üle poole teatud taime, näiteks kanarbiku õietolmuteri, ongi enamasti tegemist ka selle taime meega. Siiski on eri taimede õietolmu produktsioonid erinevad − nektari ja õietolmu hulk ei ole kõigi taimede puhul üks-ühele vastavuses. “Mõne taime õietolmuproduktsioon on väiksem, teisel suurem,” selgitab Liisa Puusepp. Seepärast võetakse õietolmuterakesi kokku lugedes arvesse ka kindlad koefitsiendid. Näiteks pärna õietolmuproduktsioon on hästi väike. Kui mees on 30% pärna õietolmuteri, tähendab see, et seda mett võib pärnameeks lugeda.
Mitmekülgne mesi
Eesti mesi sisaldab peamiselt paju, viljapuude (õunad, ploomid, pirnid, kirsid), liblikõieliste (nt ristik), ja ristõieliste (raps jm) õietolmu. Samuti on mees ohtralt kevadel õitsvate suurte puude, näiteks vahtra ja kastani õietolmu. Eesti mees on palju ka võilille, erinevate sarikaliste õietolmu. Puhtalt ühe kultuuri mett on Eestis harva, ent Liisa Puusepp on analüüsi tulemusena tuvastanud ka 100% kanarbikumee. Kanarbikuga samal ajal ei ole looduses palju muid taimi, mis eritaks nektarit.
“Mikroskoobi all pärna või põdrakanepi õietolmutera nähes on mul samuti heameel, sest need terad on nii ilusad ning väga tihti neid ei näe. Pärna tolmutera on huvitavate kontrastidega. Põdrakanep on aga teiste õietolmuterade kõrval hiiglaslik,” kirjeldab Liisa Puusepp. “See siin on võilill, see on pärn, see ristik,” näitab teadlane mulle mikroskoobi all erinevaid õietolmuterasid. Ma olen 100% nõus, need on imeilusad. Mis puudutab aga kunagi imetletud 100% kanarbikumett, siis sellist mett polegi Liisa hiljem näinud.
Oma uuringutulemused on Liisa Puusepp koos geoökoloogia professori Tiiu Koffiga ka publitseerinud rahvusvahelises ajakirjas Grana. Artiklis kirjeldati Eestist aastatel 2000−2011 kogutud 325 mee õietolmuanalüüsi tulemusi ning tuvastati 120 erineva taime õietolmu. Kõige levinumad olid roosõielised, ristõielised, paju, ristik. Rohkem kui 25% meeproovides olid esindatud ka sarikalised, liblikõielised, korvõielised, kõrrelised, tatar, harilik paakspuu ja kanarbik.
Nende andmete põhjal võib järeldada, et tüüpiline Eesti mesi on kogutud paljudelt eri õistaimedelt ehk polüfloorne. Keskmiselt on mees 13 taimeliigi õietolmu.
Kas mesi on aga aja jooksul ka muutunud? Tõepoolest, uuringu aja vältel roosõieliste ja kanarbiku osakaal meeproovides vähenes, seevastu ristõieliste ja paju õietolmu osakaal näitas suurenemist. “Seda võib põhjustada näiteks põllumaade ja kraavipervede võsastumine,” pakub Liisa Puusepp.
Õietolmuterade arv ühes grammis mees oli vahemikus 100 − 700 000. “Keskmiselt on Eestis ühes grammis mees 10 000 tolmutera, see on maailma mastaabis väga hea ja näitab head kvaliteeti,” ütleb Liisa Puusepp. Eestis on tema sõnul vähe monokultuurset ehk ainult ühelt taimeliigilt pärit mett, erandiks on ehk vaid kanarbikumesi ja pajumesi.
“Eesti mesi on väga mitmekesine ja sellest tuleneb ka rikkus mee sees. Ma arvan, et Eesti mesi on väga hea!” Liisa on aga analüüsinud ka niisugust meeproovi, milles sisaldus ühe grammi kohta peaaegu miljon õietolmutera − selles mees oli hästi palju paju. Paju on peaaegu iga Eesti mee sees, sellest ei pääse üle ega ümber, kui just ei ole väga sügisene mesi.
Liisa Puusepp korraldab ka mee uurimise töötube ka lastele. Algkoolilastele meeldib see väga!
Tekst: Maret Einmann
Fotod: Liisa Puusepp, Shutterstock
Põnev katusekatse
Tallinna Ülikoolil on kavas eksperiment, mille käigus plaanitakse panna ülikooli katusele mesitaru, et uurida linnamesinduse võimalusi. Vaadeldakse mesilaste korjeala − uurijaid huvitab, missuguseid taimi mesilane külastab. Samuti tahetakse teada saada, missugused lisaained on mees, kas seal on näiteks rohkem tuhaosakesi või saasteaineid.
“Ma arvan, et saasteainete kogus on niivõrd väike, et see ei peaks kedagi ärevaks tegema,” ütleb Liisa Puusepp. “Linnaõhk on Eestis puhas, me ei räägi ju Tallinna puhul maailma mastaabis suurlinnast. Linnamees on kindlasti eksootikat − mis huvitavaid taimi aedades ja parkides kasvab! Üha enam hakkab ka meile jõudma ju katusehaljastus ning ka sinna juurde kuuluvad mesitarud.”
