- Keskmine töömesilane toodab oma elu jooksul umbes 1/12 teelusikatäit mett.
- Mesilane on ainus putukas, kes toodab toitu, mida söövad ka inimesed
- Mesilase tiivad liiguvad erakordselt kiiresti, tehes umbes 230 lööki sekundis – see tekitabki mesilastele iseloomulikku suminat. Mesilane võib lennata 10 kilomeetrit järjest ja 24 kilomeetrit tunnis.
- Mesilasel on 170 lõhnaretseptorit (see on võrreldav näiteks 50kordse koera lõhnatundlikkusega) äädikakärbsel on 62, sääsel 79 lõhnaretseptorit.
- Mesilased on Maal elanud umbes 30 miljonit aastat.
- Mett leidus 2000 aasta vanustes Egiptuse püramiidides, see mesi oli endiselt täiesti söödav.
- Et saada pool kilo mett, peavad 556 mesilast külastama kahte miljonit lilleõit.
- Mesilased suhtlevad üksteisega kahel viisil: nad kasutavad lõhna eritavaid feromoone, et edastada sõnumit teistele mesilastele. Et juhatada teisi mesilasi õiteni, kasutavad mesilased ka spetsiaalset tantsu.
- Mesilastel on kaht liiki silmad: kaks liitsilma on moodustunud tuhandetest läätsedest, lisaks on mesilase pea tagaküljel kolm lihtsilma.
- Mesilaspere võib tarvitada nädalas kuni 10 liitrit vett.
- Et saada kilogramm mett, töötavad 500 mesilast 4 nädalat ja läbivad teekonna, mis on võrreldav 3 tiiruga ümber maakera.
- Mesilasperes on keskmiselt 50 000 töömesilast. 20 000 neist on emased töömesilased, kes koguvad mett. Väga tugevates peredes võib olla ka üle 100 000 mesilase.
- Igas mesilasperes on 1 mesilasema. Ta on mesilasperes ainus, kes muneb. Kõige aktiivsem on mesilasema suvekuudel, mil mesilaspere peab olema kõige tugevam, ja muneb siis 2000-3000 muna ööpäevas ehk ühe muna iga 43 sekundi tagant.
- Et toota kilogramm mesilasvaha, peavad mesilased sööma 7 kilo nektarit.
- Töömesilased toituvad õietolmust ja nektarist ning elavad kuus nädalat. Mesilasema toitub mesilasema toitepiimast ja elab kuni kuus aastat.
- 1 kilogrammis õietolmus sisaldub keskmiselt sama palju valku kui 7 kilogrammis veiselihas.
- Mesilase aju on kõigest seesamiseemne suurune. Mesilastel on aga suurepärane võime teha keerukaid kalkulatsioone, arvestades oma lennuteekondi ja korjeefektiivsust.
Foto: Andres Tamla
