Mesilased on loomariigis ühed nutikaimad olevused. Teadlased on arvukate katsete põhjal kindlaks teinud, et mesilased oskavad matemaatikat – see tähendab, et nad suudavad teha lihtsaid lahutamis- ja liitmistehteid ning saavad aru, mida tähendab null! Viimane ei ole loomariigis sugugi levinud arusaamine; ka inimlapsed ei suuda esimestel eluaastatel taibata, mida õieti suured inimesed mõtlevad, kui räägivad, et mingit eset on „null“ tükki.
Üheks loomade intellekti näitajaks peetakse oskust kasutada vajadusel tööriistu. Kas mesilased oskavad seda ka? Tuntud on katse mesilaste lähedaste sugulaste kimalastega, kes pandi suhkrusiirupi kättesaamiseks toimetama palli katselauaks oleva ketta keskpunkti. Nad said sellega hakkama! Vähe sellest – katset pealt vaadanud kimalased said järgnevas etapis ka ise ülesandega hakkama – mis tunnistab, et ka väike aju on õppimisvõimeline. Ja oskab õppida isegi mitte vaid isiklikust kogemusest, vaid kollektiivse eeskuju pealt. Võimas, kas pole!
Tänu mesilaste imeheale haistmismeelele on neid appi palutud nii meditsiinis kui sõjanduses. Mesilased võivad ninaga ära tunda näiteks kasvaja olemasolu, seetõttu on neid kasutatud vähi diagnoosimisel. Ka lõhkeaineid suudavad nad eristada nagu pommikoerad.
Ja mis veel eriline – mesilased oskavad oma elu jooksul omandatud teadmisi ja käitumismustreid „pärandada“ järgmisele põlvkonnale. See on nagu mesilaspere kultuur, mida põlvest põlve edasi antakse.
Kui targad on mesilased?
Klõpsa pildil ristikesi ja avasta põnevaid fakte mesilaste nutikuse kohta.
Mängime mesilasdetektiive!
Triibulisi ja karvaseid sumisejaid on peale mesilase veel. Tead ju küll, ühed on pontsakad ja värvilised, teised suured ja tunduvad tõsised. Kimalased, mesilased, vapsikud ja herilased kuuluvad kiletiivaliste seltsi ja on ühtemoodi ainult esmapilgul. Tegelikult on igaühel oma nägu – ja neil tasub õppida vahet tegema!